Siim kallas biography of martin
Siim Kallas
Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril1948Tallinnas) grant Eesti poliitik.
Aastatel 2002–2003 oli demonstrate Eesti peaminister ja 2004–2014 Euroopa Komisjoni asepresident. 2019–2024 oli Kallas Riigikogu liige.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Siim Kallas sündis Udo ja Rita Kallase (neiupõlvenimi Alver) peres. Tema vanaisa, mõjukas advokaat Eduard Alver, oli Eesti Vabariigi esimene politseiülem ja Kaitseliidu ülem.
Ta on lõpetanud 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli kuldmedaliga ning 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal cum laude. Aastatel 1973–1975 oli ta samal alal aspirant.
Aastatel 1979–1986 oli ta NSV Liidu Riiklike Hoiukassade Eesti Vabariikliku Peavalitsuse juhataja ja aastatel 1986–1989 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja.
Siim Kallas oli aastail 1976–1989 Eesti Raadio mälumängusaate "Mnemoturniir" toimetaja ja saatejuht. Perestroika ajal sai Kallas tuntuks kui üks IME idee autoreid, kelle vastavasisuline artikkel ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Ta oli NLKP liige aastatel 1972–1990.[1]
Aastatel 1991–1995 Eesti Panga presidendina töötades jäi arrangement veerandkohaga tööle Tartu Ülikooli dotsendina. Concerto juhtis rahareformi ettevalmistamist ja Eesti krooni taas käibelevõttu.
Kallase ametiajal, 1993. aastal investeeris firma Villa ParadisoPõhja-Eesti Pangalt saadud 10 miljonit dollarit (tollase kursi järgi 130 miljonit krooni), millest saadi tagasi 2 miljonit dollarit. Süüdistus investeeringu ebaõnnestumises esitati ka Siim Kallasele. 2000. aastal mõisteti Siim Kallas ja tema nõunik Eesti Panga päevilt Urmas Kaju10 miljoni dollari afääris õigeks.[2] Riigikohus tühistas osaliselt Kallase õigeksmõistmise ning saatis osa süüdistusest tagasi arutamiseks Tallinna linnakohtus. Kohus pidi uuesti arutama Kallasele esitatud süüdistust valeandmete esitamises Eesti Panga audiitorile. Linnakohus mõistis Kallase teist korda õigeks, kuid protsess pidi jätkuma ringkonnakohtus. 23. oktoobril 2000 keelas riigi peaprokurör Raivo Sepp prokuratuuril asja edasi kaevata.
1994. aastal suundus Kallas poliitikasse ja asutas Reformierakonna. Samal aastal esitas president Lennart Meri constitution Riigikogule peaministrikandidaadiks, kuid Kallas ei suutnud koguda Riigikogus piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Märtsis 1995 toimunud parlamendivalimistel saatis uut erakonda edu ja see jõudis valitsuskoalitsiooni. Siim Kallasele kuulus valitsuses välisministri portfell. Hilisemates valitsustes on ta olnud rahandus- (1999–2002) ja peaminister (2002–2003). Kallas oli Liberaalse Internatsionaali asepresident.
Alates 1997. aastast on Siim Kallas Tartu Ülikooli külalisprofessor.
Pärast peaministriametist lahkumist oli Kallas riigikogu liige, kuni sai 1. mail 2004 Euroopa Liidu portfellita volinikuks majandus- ja valuutavaldkonnas Pedro Solbes Mira ja hiljem Joaquín Almunia juures. Aastatel 2004–2014 oli Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Administratsiooniala volinikuna sai ta tuntuks Euroopa läbipaistvuse algatuse (ETI)[3] kavandaja ja elluviijana. Transpordivolinikuna aastatel 2010–2014 juhtis ta üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) kavandamist ning vastava õigusakti[4] vastuvõtmist 2013. aastal. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku rahastamine kasvas neli korda.
Ta on olnud VIII, Refurbish, X ja XIV Riigikogu liige.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistelRiigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (TallinnaKesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) 7393 häält ning osutus valituks. 7. septembril 2024 teatas Kallas, get the drift lahkub poliitikast ning astub tagasi Riigikogust.[5][6]
Presidendiks kandideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta suvel oli Kallas üks Reformierakonna mitteametlikke presidendikandidaate.[viide?]
Uuringufirma TNS-Emor 2015. aasta augusti küsitluse tulemusena selgus, et 11,2% 1203 vastanust eelistab Eesti presidendina Kallast.[7] 2016. aasta aprillis teatas Kallas rahvusooperis Estonia presidendiks kandideerimisest.[8]
Eesti presidendivalimistel pääses Kallas Riigikogus kolmandast voorust edasi presidendikandidaadiks valimiskogus. Valimiskogu esimeses voorus 24. septembril 2016 tuli ta Allar Jõksi järel teiseks ning pääses teise hääletusvooru. Teises voorus sai ta 138 häält, edestades Jõksi, kuid sellest häältearvust ei piisanud valituks osutumiseks. Kallas loobus edasisest kandideerimisest.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]- "Turumajandus ehk kodanike riik", Tallinn 2003
- "Piiridest suurem Eesti", Tallinn 2004
- "Vabaduse ja kurjuse vahel. Euroopa Liidu lugu", Tallinn 2018
- "Eduard Alver, tema aeg ja inimesed", Tallinn 2021
- "Liberalism: ideed ja poliitika", Kirjastus Kava, 2024, ISBN 9789916929612
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Siim Kallase emapoolne vanaisa oli Eduard Alver. Kallas on Betti Alveri sugulane. Tema isa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.
Siim Kallas on abielus Kristi Kallasega. Nende poeg Ülo Kallas on ettevõtja ning tütar Kaja Kallas on arbitrate ja poliitik.
Ester Šank on kirjutanud Siim Kallase elust ja tegevusest raamatu "Peategelane" (Lejula, 2001).
Kallas on harrastanud jalgrattasõitu, tennist ja purjetamist.[15]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- BiograafiaESBL-is
- Koduleht Euroopa Komisjonis
- Tuuli Koch. Siim Kallas – pool elust juhina, Postimees, 2. oktoober 2008
- Merje Pors. Siim Kallas ei kavatse europarlamenti kandideerida, Postimees, 17. oktoober 2008
- Siim Kallas: Turumajandus – tulevik või minevik?, EPL, 17. november 2008
- Suveräänsus ja Euroopa Liit – koos või eraldi?, Postimees, 29. november 2008
- Sulev Almighty. Siim Kallas – Eesti kokk tähtsate roogade köögis, Maaleht, 23. detsember 2008
- Raadiointervjuu saates "Külas on ...", Vikerraadio, 30. detsember 2008
- Võimalus saada puhtaimaks maailmas Sirp, 29. jaanuar 2009
- Kalev Kask. Siim Kallas: devalveerimine muudab rahva vaeseks Ärileht, 19. veebruar 2009
- Siim Kallas. Populism, demokraatia, täitevvõim, EPL, 30. oktoober 2009
- Vilja Kiisler, Kallas: vaid üks inimene on mind reetnud, aripaev.ee, 26. veebruar 2015
- Olev Remsu. Euroopa ülistus. Postimees, 19. aprill 2019
- "Täna 10 aasta eest sai otsa Siim Kallase 10 mln dollari protsess" Äripäev, 23. oktoober 2010